Close

Ka DC Ophis

Establishment

 

Khyndiatshaphang ka tnad, ki jingtrei bad ki kamram

  • Ka Meghalaya Fundamentals Rules bad ki Subsidiary Rules 1984 lah thaw da ka Sorkar ka jylla Meghalaya hadien ka jingioh long ka jyllabapura ha kaba ka jingsiew ka long debitable sha ka consolidated Fund jong ka jylla.
  • Ka Meghalaya Civil Services Pensions Rules 1983 kaba ki nongtreijong ka Sorkarkibashongthait ha ka Pension, Voluntary Pension, Invalid Pension, namarjongjingduhnohjong ka bor ha ki Service bad ter ter.
  • Ka ophis memorandum jong ka Sorkar No. PER (AR) 154/78/147 dt 11/12/1984 No PER  (AR) 154/78/157 dt 30/11/1185 Skhim ban thungkam ha ki jingjiasngewlemia u/ka bahaningjong u nongtreisorkarbakhladnohkatba dang don ha ka jingtrei bad bym pat shongthait.
  • Ka Assam Services (Discipline and Appeal) Rules 1964 la bud da ka sorkar ka jylla Meghalaya.
  • U Deputy Commissioner la pynlong lang ka Establisment Rules bad kumba la thung ka Sorkar.

Kineharum ki dei ki tnadtreikam, ki ba la kyllumlang ha ka establishmenhapoh ka jingpeitjong u DC.

  • Establishment Branch
  • Accounts Branch
  • Excise Branch
  • Housing Branch
  • Nazarat Branch
  • Election Branch
  • Judicial Branch
  • S.C. Issue & Receipt
  • Supply Branch
  • Registration Branch
  • Revenue Branch
  • Political Branch
  • Municipal Branch
  • Arm’s Branch
  • Planning Branch
  • Development Branch
  • Relief and Rehabilitation Branch
  • Bakijai Branch
  • Civil Defence Branch
  • Government Pleader
  • Stationery & Record
  • Accounts Branch

U DC u dei u khlieh duh jongbaroh ki tnadtreikam ha ophisjong u. La pynkhamtiia ka bor ha u DC ban thungkam, ban bujliia ki nongtreinakawei ka jaka sha kawei pat, ha ki tnadtreikamhapoh ka ophisjong u lait nohia u HA (Head Assistant)

Ka tnadestablishmen ka buhbeitbuhryntihia ki rikodjong ki nongtreibaroh ha ophis u DC.

Ki ophistreikam ki long kumneharum:-

  • Deputy Commissioner,
    Iabaroh ki tnad ha DC Ophis, Mairang
  • Sub Divisional Officer (Civil) 
  • Block Development Officers
    in Eastern West khasi Hills District
    Por treikam ki long

    • Por Lyiur – 10 AM – 5.00 PM
    • Por tlang – 10 AM – 4.30 PM

 

 

 

 

Ki kamramjong ki Ophisar, ki staff ha ka tnadEstablishmen

Kane ka tnad ka buhjingkheinia ki shuti, ki tulopjong ki nongtreihapohOphis u DC.

Ka kyrdan:- U Deputy Commissioner Eastern West khasi Hills District, Mairang. Ka Sorkar ka thungia u. U don bor ban ha ka ain ban iohjingiairapna kino kinno ki nongtreisorkar.

Administrative:- Ban pyniaidia ka ophis bad ban peitia ka karamjong ki Ophisarbahapohjong u, ki staff bad ban pyniaid kat kum ka ain.

Financial (Tyngka):- Lah thungbor ha u ban ai jingbitiakiba shim shuti, ai tyngkakylliangia ki shuti bad terterkumba ka ain ka ong.

Extra Assistant Commissioner:- La thung da ka sorkar ban iarapia u DC ha kabapyniaidia ki kam ki jam, jinglutjingsepkibaiaei bad ka tnadestablishmen.

Staff:- Ki kynthupia u Head Assistant, U.D.A, L.D.As, Typist and Peon. Ki trei kat kum ki kambalabynshet ha ki hapoh ka jingpeit u EAC/ADC.

 

 

4.5

Excise

Ka tnad Excise ka treikamhapoh ka jingpeitjong u Deputy Commissioner, lyngba ki Ophisarbadeipeitia ka Excise. Ka iadei bad ka jingkemia kino ki kambeainbaiadei bad ka jingdietuhia ki kyiadkhlem ka laisenkababiang. Ka jing ai laisenthymmai& ka jinglumia ka khajna.

Ki KyrdanTreikam

  • Deputy Commissioner
  • Assistant Commissioner
  • Superintendent of Excise
  • Deputy Superintendents of Excise
  • Inspecting Staff
  • Ministerial Staff

Ki Jingtrei

Ka tnad Excise ka pynbiangia ki ripot, ba la ai da ki nongtreibaleitjurip ha kabaiadei bad ki ba die kyiadkhlemlaisen, ka jingujor ki paidbah bad lehiakabadonkam. Ha kabaiadei bad ka jinglumkhajna, ia ki jingkheinjingdiah bad ki ripotshisienshibnai ki submit sha u Khlieh ka Department.

Ha ka kyrdanDistrik

  • Deputy Commissioner
  • Assistant Commissioner
  • Superintendent of Excise
  • Deputy Superintendents of Excise
  • Inspecting Staff
  • Ministerial Staff

 

 

 

4.7

TOWN COMMITTEE

Ka tnadjong ka Town Committee ka deikaweina ki Seng Synshar ha ka Synsharba la buh da ka ain. Ka treikamhapoh ka jingpyniaid, ka jingpyniaidjong u Deputy Commissioner, Eastern West Khasi Hills District.

 

_________________________________________________________________________________

4.9

Nazarat

Ka Nazarat kadeikaweina ki tnadtreikamkabadonkam ha ka ophis u Deputy Commissioner (DC), Eastern West khasi Hills District, Mairang.

Ka Meghalaya Delegation of Financial Power Rules ka lah pynkhamti ha u DC, ia ka borbaiadei bad ki jinglutjingsep, ki Bill  ha ka Ophisjong u.

U DeputiKomishnor u long ruhubaiadei bad ka kam ban beityngka ha ki kambaiadei bad ka Ophisjong u bad ruh u Extra Assistant Komishnorjong ka tnadNazaratuba long kum u D.D.O. ki don ka kamram ban peitbniahiabaroh ki dulirba don ia ki kamtyngka bad ki dei ban pynbianglut ki kot ki sla bad kiweikiweikibadonkamkumbalahbthahhapoh ka aintyngkajong ka jylla(Meghalaya Financial Power Rules).

Ki Ophisar& Staff.

  1. ADC/AC  and Disbursing and Drawing Officer.
  2. Nazir, i/c Nazarat Branch
  3. Assistant Nazir
  4. Process Servers

U DeputiKomishnor u long khlieh duh jong Controlling Ohisar, bad la pynkhamtiia u d ka bor ban pyniaidkam bad ha kabaiadei bad ki jinglutjingseptyngkakumbalahthung da ka Sorkar. Ban peit bad pyniaidia ki kamjong ka ophishapohjongkumbalah ai da ka Sorkar.

La pynkhamti ha u DC, ia ka borbaiadei bad ki jinglutjingsep, ki Bill  ha ka Ophisjong u.

Ia U ADC/EAC  badeipeitia ka tnadNazarat la ai bor da u DC  ban long u Drawing and Disbursing Officer iabaroh ki kam Pisa pi lain (Account). U Nazir u peit u ka tnadNazarat  banpynbiangia ki kotkisla, ki Cash Books ki jingsiewia ki bill hapoh ka ophis u DC. U Assistant Nazir u iarapia u Nazir ban peitia ki jingdonkammaramotia ka ophis& ka Circuit House. Ki  Process servers ki iarap ban samia ki Notis/ Ki Shithikylleng ki Ophiskatkum ka jingdonkam.

Ki Bill ki kynthupruhia ki Electricity Bills, Telephone Bills, Municipal Tax and Contingencies Bills, ki jingmaramotia ka Ophis, Kali Ophis office bad ka Circuit House.

 

 

 

4.11

Registration

Registration Branch is one of the Branches in the Administrative set up of the Deputy Commissioner’s Office, Mairang, and its organization is headed by the Deputy Commissioner Eastern West Khasi Hills District, Mairang.

 

 

 

Organisation, functions and duties:

 

Ka Registration Branch ka deikaweina ki Branch ha ka Administrative kaba la buh da ka Deputy Commissioner’s Office, Mairang, bad ia ka jingpyniaidjong ka la khlieh da u Deputy Commissioner Eastern West Khasi Hills District, Mairang.Kikot ki sla kibalah ban pynrungkyrteng ki long: –

Ka jingpynrungkyrtengia ki jingshongkurim – Ia ki syrnotshongkurim la ai sha ki lokkiba la pynlongsolemia ka jingshongkurimjong ki da u Ophisarshongkurimha ka jingdon lang 3 (lai) ngut ki sakhi.

 

Ki Ophisar bad ki Nongtrei.

  1. District Registrar
  2. Sub Registrar
  3. Ka U.D.A
  4. U L.D.A

 

  • Registration of Documents are also done keeping in view the Provisions contained in the Meghalaya Transfer of Land (Regulation) Act, 1971 and Benami Transaction (Prohibition)Act 1980.
  • Ia ka jingkheinia ka khajna stamp duty bad ka Registration Fees la lehkatkum ki kyndonkiba don ha ka Indian Stamp  (Meghalaya Amendment) Act, 1993 bad Registration Act, 1908. 
  • Ia ka jingpynrungkyrtengia ki kot ki sla ruh la leh da kababuhjingmutia ki kyndonkiba don ha ka ain pynkyllajaka(regulation) jong ka jylla Meghalaya, 1971 bad ka ain khangia ka jingpyniaidia ka Benami  (Prohibition) Act 1980.  )

Na ka bynta ban pynrungkyrtengia ki Sale Deed bad ki Gift Deed, baroharngut u nongdie bad u nongshim ki dei ban pyniialaderyngkat bad arngut ki sakhi bad uwei pat u briewuba don ka jingkitkhliehshuhshuh ban pynithuhia ki u deiruh ban don ha ka porbapyniia ki kot ki sla. Na ka byntakiwei pat ki kot ki sla u nongpyntreikam ne u nongthoh testament u hap ban don ryngkat bad arngut ki sakhi bad kattokatnekiwei pat ki briewkiba don ka jingkitkhlieh ban ithuhia ki.

 

La pynboria ka jingpynskhemna u Head Man / RangbahShnongbadeipeit ha man la ka por.

Kiei ki kot ki sla kibadonkamna ka bynta ban pynrungkyrtengia ka jingshongkha:

    • Ka jingpynbnajong ka jingthmushongkurimkaba la pyndap bad soi bha da baroharngut u nongleitkurim bad ka kurim.
    • Ka jingpynshishaia ka jakashongjakasah (Voter I-Card/ Ration Card).Proof of age  (10th Class certificate, Date of birth certificate).
    • Ka jingkhotshongkurimlada don
    • Kopi tynraijong ka hukum/jingbthahpyniakhlad ha ka khepjong u briewuba la iakhlad bad ka kotjingiapjong u lok ha ka khepjong ka kyntheiba la iaplok.
  • Lada u nongaplai u dei u nongwei, ka No Objection Certificate ha ka tynraina ka High Commission badeipeit ban ai ryngkat bad ka phormaplai. Ka kotpynshishaba la shongkurim, ka visa, ka passport.

 

 

4.12

Registrar of Societies

Ka Meghalaya Societies Registration Act, 1983 kumba la mynjur da ka Assembly bad la iohia ka jingmynjurna u President ha ka 08-12-1983.

La pyntreikamia ka Meghalaya Societies Registration Act, 1983 ban pynbiangia ka jingpynrungkyrtengia ki Society ryngkat bad ki jingthmu bad jingthmujong ki da ka pule puthi, ka kolshor, ka saian, ka jinglehbha, bad kiweikiwei ki jait society kibaiadei bad kata.

U D.C. ba la pyndapubatreiruhkum ka jingpynrungkyrteng lang jong ki seng, u AC, ka jingpynlongkibatreiruhkum u ophisarbashapoh ki don ka jingkitkhlieh ban bisharbniahiabaroh ki kot ki slakiba don ha ka jingthohjong ka seng, ka ritisynsharkabapyniia ki ainritjong ki seng, ki bai lutksanba la siew da ka tnatplatyngka sha ki kikot ki sla bad ki tiar kumba la thmuhapoh ki Rule/Ain.

U Additional D.C. ubatreiruhkum u Joint Registrar jong ki Society u la shah pynkup ha ka Bor ban pynrungkyrtengia ki Society khnang ban ai jingkularia ka jinglong shisha jong ka tiar jong ki Society hynreiruhia ka rekodnakabakawei ka Society kan rung ha ka jingithuh da ka Sorkar. na ka bynta ka borsynsharpaidbah.

Ka seng ka buhia ka chart hapoh u nongpynrungkyrtengjong ki seng .

District Joint Registrar of Societies, Mairang kabaiadei bad ka thainshatei lam mihngi, ka ophis u Deputy Commissioner, shatei lam mihngi, mairang.

Kyrdan:-

 

  1.  Ka jingpynrung. Deputy Commissioner & Joint Registrar jong ki Society, Eastern West Khasi Hills, Mairang.

Ki bor:-

Ka borkatkum ka Meghalaya Societies ha ka Registration Act, 1983 ka shong ha u Joint-Registrar jong ki Societies uba la ai bor ban aitikatkum ka jingkhang bad jingpynbeitba la buh da ki Rules hapoh ka Ain ia kano kano ka borjong u sha uno uno u briewuba la thung da ka Govt. bad ban iarapia u kumneharum:-

  1.  
  2. Grade III Staff
  3. Grade IV Staff

Ka jingpyniaidia ka bor:- Ban peitia ka jingtreikamjong ka ophiskaba don hapoh ka jingpeitjong u bad ban peitia ka borjong u katbalah ban aiti ha u katkum ka ainpynrungkyrtengia ki Societies 1983 ha ka jingiatreilang bad u AC ha ka porba u long u Ophisarhapohjong u.`

Ba iadei bad ka pisatyngka:- Ymdoniamynta.

KiweiKiweiDe:- Ka jingpeitbniahiabaroh ki kot ki sla viz. ka kotjingkynmawjong ka seng, ki Bye-laws, ki bai lutksanba la siew da ki challan bad kiweikiwei ki kot ki sla, ka jingpynbna pass ban pynrungkyrtengia ki society bad ka jingsoiia ki kotjingpynrungkyrteng.

Ym don ki jingpynbnabakyrpangjong ki nongtreijong ka kyrdan – III &kyrdan- IV na ka bynta ka jingpynrungkyrtengia ki Society. Ia ki kam la pyniaid da ki nongtreijong ka D.C’skaba la pyniasoh lang ka Estt. Ka sngimynta ka sngiia ki kamsorkarkhambunsien la leh da ki nongtreijong ka kyrdan – III & IV hapoh ka jingpeitjong u Joint Registrar jong ki Societies bad u AC uba long u Ophisarbahapohjong ka.

 

4.13

Relief and Rehabilitation

Ka tnad ai jingiarap bad pynbhabriew ka deikaweina ki Seng Pyniaid ha ka rukomsynsharjong ka Ophisjong u Deputy Commissioner. Ka jingtreikamjong ka Branch ka long hapoh ka jingpeitjong u Deputy Commissioner, Eastern West Khasi Hills District, Mairang.

Natural Calamities, Disaster Management na ka bynta ban pynïarïa ki jingïarap sha ki lanot ha ka District, na ka bynta ka thaiñ Sor bad Nongkyndong.

Function: Ka Branch ka peitïa ki kot ki sla bad pyntreikamïa ki kaiphodba la ai da u Block Development Officer badeipeit ha Eastern West Khasi Hills District bad na u briewshimet, kum ka Natural Calamity bad Disaster Management Plan. Ka Branch ka bisharbniahia ka kaiphodba la ioh bad ka lehia ka jingsiew bad jingpynlaitmardor ha kaba ka pisa ka don kloi bad ka aitishuhshuhia ka Kaiphod sha ka SorkarJylla ha ka tnadkhajna, ka tnadsainpyrthei ban ai jingbit ban siew ia ki nongshahktah.

Ka rukom shim rai ka sdang da kababuhia ka mat da ki Nongiarapjong ka Tnad sha ka borbakhamhalorkabahadien. U Controlling ophisaruba long u Deputy Commissioner, Eastern West Khasi Hills District u shim ia ka rai kabakhatduh. Ha ka rukomtreikam, ka rukom rai ka sdang da ka jingpuleia ka dak da u Deputy Commissioner bad ka jingkyrshanjong u ha ka. Ia ka mukotduma la iaidshakhmat da ki nongtreijong ka tnad bad buhia ka ha ka kyrdankyrdan sha ka borbahalorna ka bynta ki hukumbakhatduh.

Baroh ki prokram ai jingïarapba la pyntreikam ki long katkum ka jingaijingmutjong ki ophisarpynroijong ki Block bad ka Magisterial Inquiry bad ïakumkine ki jingïarap la pynïaid da ki kyndonjong ka ba la buh da ka SorkarJylla.

___________________________________________

4.14

Revenue

Revenue

Ka tnad Revenue ka long kaweina ki tnadjong ka administrative Set up ha DC Ophis. U peit bad pyniaid u DeputiKomishnoria ki kamjongkane ka tnad.

Khyndiatshaphang ka tnad, ki jingtrei bad ki kamram

Ka tnad Revenue kabuhjingthohia ki jakasorkarba la ai lease sha ki riewpaidbah, kumjuhruhIa ki mutation sha kiwei pat lane ki nongiohpateng, pynphiahia ki jakasorkar. Ka tnad ka peitia ka jingpanjaka da kiwei department/Ophiskibadonkamjaka. Ka jingpynshongdoria ki jaka bad ki syrnodaiwai ruh la khmih da kane ka tnad.

Ki kamkibaiadei bad kineharum la pyniaid da kane ka tnad.

  1. The Documentation of Land holdings in Govt. Revenue land.
  2. Issue of Land valuation Certificates
  3. Land Acquisition
  4. Issue of Rent Certificates
  5. Issue of NOC for obtaining Loans from Banks in respect of Govt. Lands.
  6. Survey & demarcation of Govt. Lands.
  7. Receipt of Land Revenue in respect of Govt. Revenue Land.

Lah ban iohjingtipbakhambniahna u Additional Deputy Commissioner i/c Revenue ubadei u public information officer jong ka tnad.

Ki kamram:– Kane ka tnad ka long kaweina ki tnad Administrative hapoh ka establihmenjong ka D.C. Ki kambakongsanjongkane ka tnad ki long ban pynrunghakijingthohia ki jingdon ki jakajong ka sorkar, kum ka mutation, ka jingphiahnohia ki jaka bad ter ter. Ka tnad ka iadeiruh bad ka jing pan jakana ka bynta ki tnadbapherbapher bad ki agensiruhkibadonkamjaka. Ban ai Land Valuation bad ki syrnodaiwairuh la peit da kane ka tnad.

Ia ki Fees la buhdor da ka sorkarjyllana ka por sha ka por.

  1. Ka mangtyngkakynthubjong ki tnad ban ai sha ka Sorkar la pyniaid da kane ka tnad ha DC Ophis.
  2. Ha ki jing pan jakajong ki tnad, ka Ophis ka pynkhrehia ka kotkabaiadei bad ka jingshongdorjong ka jaka, bad ynda ka tnad lane agensi ka siew iakane ka dorlah ban siew kylla sha ki traijaka bad shiphewna ka shispahjong kata lahpyndonkamnoh da ka Ophiskum ka contingency. Iakador la khein kat kum ka Land Acquisition Act 1894 bad ruh da kaba bud ki kyndonba ai ka Sorkarna ka por sha ka por.

Kane ka tnad Revenue ka iadei bad ki kam revenue bad kumba la bthah da ka tnad Revenue jong ka jylla.

 

 

4.15

Supply

Ka tnad Supply hapoh ka jingpeit u Deputy Commissioner (Supply) ka pynthiknabaia ki skhimlyngba ka  TPDS, Annapurna, AAY for SC/ST Hostels, S.K.Oil etc la pyntreikambiangbiangna ka bynta ka jingbitjingbiang  ki paidbah. la peit  ba ki dorjong ki mar bam ha ki iew ki hat ki long katkumba la buh.

Ki borbadeipeit ki longkibahusiarba ki nongkhaii kin ym shim kabu da ki jinglehshukor ha ki kamia die khnangba ki paidbah kin ymduhnong.

Lyngbakane ka tnad, la ai jingtip sha ki Wholesaler bad Fair Price Shop ban pynpoiia ki marbam ha ka porbabiang sha ki shnong ki thaw.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ki paidbah ki lah ban ai ka jingujor sha ki borbadeipeit, ia kino kino ki kambeainkibaiadei bad ka jingsam bad jingdieia ki marbam. La ju ai jingtiplyngba ki kotkhuboria kino kino ki jingpyntipbadonkamna ka liang ka Ophis.